Leatgo don dearvvašvuođabargi?
Norsk
English
Sámi
Leatgo dearvvašvuođabargi geas lea pasieanta gii rahčá go sus lea seksuála beroštupmi mánáide? Váldde áinnas oktavuođa bálvalusain Gávdno veahkki digaštallat ášši minguin.
Mii fállat rávvagiid ja bagadallama dearvvašvuođabargiide telefovnna 22 92 35 10 bokte, árgabeivviid gaskal 09-15. Sáhtát maid sáddet oanehis, anonymiserejuvvon čilgehusa das maid háliidat ságaškuššat e-poastta bokte, ja de mii veahkehat du nu johtilit go sáhttit.
Gávdno veahkki lea fálaldat rávisolbmuide geat leat badjel 18 jagi geain lea seksuála beroštupmi mánáide. Fálaldat lea guovtti oasis, das lea vuosttašceahkkefálaldat Detfinneshjelp.no neahtas, gos olbmot sáhttet váldit oktavuođa čálašeami bokte oažžut rávvagiid ja bagadallama, ja dikšofálaldat poliklinihkas. Dikšofálaldat lea nu ordnejuvvon ahte olmmoš ieš čujuha dasa, iige dárbbašuvvo čujuhus man dearvvašvuođabargi lea čállán. Mihttu fálaldagain lea vuolidit cakkiid váldit oktavuođa, nu ahte olbmuide geat háliidit veahki lea álki dan oažžut.
Dearvvašvuođadirektoráhtta lea ovdánahttán Gávdno veahkki dikšofálaldaga ovttas nationála ja riikkaidgaskasaš fágabirrasiin, ja dat lea earret eará huksejuvvon dikšovuogi “Stand Strong, Walk Tall: Prehabilitation for a Better Future» vuođul mii boahtá Aoteoroas/New Zealanddas. Metoda vuođus lea kognitiiva-láhttenterapevttalaš teoriija, Good Lives Modealla (GLM) ja Risk-Need-Responsivity prinsihpat (RNR). Metoda lea maiddái vuođđuduvvon etiologálaš navdimiid vuođul: “"Self-regulation process model of child sexual abuse" ja traumadiđolaš fuolahusas/práksisas.
GLM:s leat guokte váldomihttomeari: unnidit/gieđahallat riskka seksuála illastemiide, ja veahkehit pasieantta ovdánahttit dárbbašlaš máhtu, gálggaid ja resurssaid olahit persovnnalaš eallinmihtuid main lea oaivil. RNR prinsihpaid sisdoallu lea heivehit divššu intensitehta, sisdoalu ja hámi, nu ahte dat deaivvada juohkehačča dárbbuid ja sávaldagaid nu bures go vejolaš.
Loga eanet Nationála fágalaš ráđiin: Dearvvašvuođafálaldat olbmuide geain lea seksuála beroštupmi mánáide: Gávdno veahkki. (helsedirektoratet.no)
Dáppe gávnnat eanet dieđuid bálvalusa Gávdno veahki birra.
